Plaanilised väljasõidud ja matkad
Järgmised matkad mais 2025
tule teadmisi koguma ja muljeid saama!
9. mai – kogemismatk Vapramäel “Meel(t)ega metsas”. See matk kulgeb suuremalt jaolt vaikuses. Harjutame keskenduma erinevatele meeltele ning peenhäälestame end, et teravamalt tajuda keskkonda ja iseennast keskkonnas.
16. mai kl 19-21 loeng-jalutuskäik Tartus Jänese matkarajal “Meie esiemad – mida me neist teame (ja mida mitte)?” Kui emadepäevast on möödas loetud päevad, kõneleme naistest. Viimasel ajal on meedias kõlanud vastuolulisi seisukohti eesti talunaiste mineviku kohta. Jalutuskäigul kuuldud ajalooliste faktidest, pärimuskatketest ja arutelust saad mõtteainet, milline oli siis eesti naise staatus minevikus.
17. mail kl 18-20 minimatk loomalugudega Tartus Jänese matkarajal. Milliseid muinasjutte räägiti loomadest? Millise looma kohta kasutati kõige rohkem peitenimetusi? Kas eesti loomajutud on sama naljakad kui onu Remuse lood? Jalutuskäik on sobiv ka lastele.
18. mail kl 12-15 pärimusmatk “Eesti pärimuse pärle” Viti järve matkarajal. Sellel ilusal ja künklikul matkarajal kuuled, millisest imemuinasjutust on Eesti Rahvaluule Arhiivis kõige rohkem üleskirjutusi ja milline metsloom on kõige sagedasem meie rahvapärimuses. Kõlab terve hulk rahvapäraseid muinasjutte ja naljandeid.
19. mail kl 18-20 jalutuskäik Jänese matkarajal, kus kõlavad libahundilood. Kas päriselt usuti, et inimene saab ennast hundiks muuta? Mis sajandil olid Eesti alal levinud libahundiuskumused? Kas hundiks käisid rohkem naised või mehed? Kuidas on seotud nõiaprotsessid ja libahundiuskumused?
30. mail nõidadest ja nõidusest, ravitsejatest ja ravitsemisest Jänese matkarajal. Kas Eestis toimusid nõiaprotsessid? Keda neil süüdistati? Kes süüdistasid ja miks? Kas nõidust usuti päriselt?
31. mai – muinasjutumatk Tilleorus. Eesti inimesed tunnevad üldiselt eesti muinasjuttudest paremini vendade Grimmide muinasjutte või H. Chr. Andersoni kunstmuinasjutte. Matkal saate teada, millised on meie oma eesti muinasjutud – paarsada kuni sada aastat tagasi rahva suus suuliselt levinud lood.
4. mai matkakogemus
Mõnetunniseid kuni poolepäevaseid minimatkad matkaradadel. Kauni eesti looduse taustal räägin eesti rahvajutte, aga ka sellest, kuidas elasid ja mõtlesid meie esivanemad mõned sajandid tagasi.
Päevased käigud sisaldavad kahte osa: looduse külastamist giidiga päeva esimeses osas ning ökokogukonna või huvitava(te) maal elava(te) inimes(t)e külastamist päeva teises osas.
Minimatkad “Meel(t)ega metsa”: neil jalutuskäikudel teeme meelte teravdamise harjutusi, et häälestada end rohkem elule.
Plaanin laieneda nii Eesti matkade pikkust lisades kui Eestist väljapoole liikudes. Esimesed kaugemad käigud kavatsen teha Transilvaania ungari küladesse.
Miks kutsun sind metsa?
Inimene on juba 50 000 aastat maakeral elanud. Ta on üldiselt alati teadnud, et kuulub kokku puude ja kivide, tähtede, kuu ja päikese, lindude, loomade ja putukatega.
Alates 17. sajandi teisest poolest hakkas inimkonna ajaloos esimest korda levima uus arusaam. See sai alguse Lääne-Euroopast ning selle järgi on inimene loodusest eraldiseisev. Nähtamatud niidid, mis sidusid varasema vaate järgi inimest ning kogu ümbritsevat, katkesid. Materiaalne maailm, mis nüüdsest vastandus vaimsele, hakkas aina tähtsamaks muutuma. Selle mõtteilma muutuse tagajärjeks oli inimelu sügavama tähenduse kadumine.
See vaateviis on juhtinud Lääne ühiskonna kriisi. Mitte kunagi varem pole olnud inimestel nii palju vaimse tervise probleeme. “Vaimne tervis” on paradoksaalne väljend. Kui materiaalne on ametliku nägemisviisi järgi ülimuslik ning vaimne ei mängi rolli, siis miks on olemas selline väljend? “Tervis” tuleb sõnast “terve”. Vaimne ei saagi olla terve, kui seda pole tunnistatud. Iseenese süvitsiminev tundmaõppimine on olnud Lääne teaduslikke paradigmasid järgides võimatu.
Olukorda parandaks see, kui võtaksime omaks tõdemused, et inimenegi on loodus ning et vaimne maailm pole vähem tähtis kui materiaalne. Nende tõdemusteni jõudmiseks on mitmeid teid. Mõned neist pakun välja oma matkadel. Ühtedel matkadel kõnelen sellest, kuidas meie esivanemad maailma mõistsid ja tajusid ning kutsun sind kaasa mõtlema. Teistel matkadel loon võimalusi tajude teravnemiseks metsavaikuses, kolmandatel räägin ehtsaid eesti muinasjutte. Ootan huviga, kuidas need mind ja sind mõjutavad!