LOODUSES JAGATAVAD LOOD JA TARKUSED
Muinasjutu- ja pärimusmatkad
Loeng-jalutuskäigud
Tajumismatkad "Meel(t)ega metsa"
Looduslähedase elulaadi tutvustamine
Ökokogukondade ja huvitavate maal elavate inimeste külastamine
Tule kogema!
Plaanilised väljasõidud
Väljasõidud on ühepäevased. Üldjuhul tuleb klient kohale oma transpordiga, kuid pakun ka kolme kohta oma autos (algus- ja lõpp-punkt on sellisel juhul Tartu). Päeva esimene pool sisaldab (mini)matka matkajuhiga ning päeva teisel poolel külastame põnevat isikut, maal elavat perekonda või ökokogukonda, kelle elulaadiga tutvume ning võtame nendega koos midagi põnevat ette.
Järgmised väljasõidud: 1., 7. ja 28. juunil 2025.
Plaanilised matkad ja loeng-jalutuskäigud
Plaanilised loeng-jalutuskäigud kestavad 2 tundi. Matkad on 2 kuni 4-tunnised. Loengutel räägin teemadest, mida olen rahvaluuleteadlasena uurinud. Neil on juttu rohkem ja kõndimist vähem. Matkad on üle 2-kilomeetrised. Need jagunevad muinasjutu-, pärimus- ja tajumismatkadeks. Tajumismatkad kulgevad suuremalt jaolt vaikides ja tajuharjutusi tehes. Ülejäänud matkadel kuuled eesti rahvapärimusest ja sellest, kuidas eesti talurahvas elas, tajus ja mõtles möödunud sajanditel.
Järgmised matkad: 9., 16., 17., 18., 19., 30. ja 31. mail 2025.
Tellitavad matkad ja loeng-jalutuskäigud
Kui plaanilised matkad toimuvad etteantud paikadesse, siis tellida saab matku ja jalutuskäike matkaradadele üle Eesti. Temaatika võib olla rohkem või vähem kohaga seotud, aga ükski minu matk või pole traditsiooniline kohapärimusmatk, vaid kombineerin seda mingi teemaga. Võimalikud teemad: Eesti pärimuse pärle [siin võib täpsustada, millele keskendun]; Puud ja inimesed; Meie esiemad – mida me neist teame (ja mida mitte)?; Loomalood; Nõiad ja nõidus, ravitsejad ja ravimine; Eesti libahundipärimus; Paarisuhted eesti talurahva seas 18. sajandil. Teema võib lähtuda ka kalendritähtpäevast.
Matkad koolidele
Need matkad toimuvad tellija väljapakutud aegadel kas minu või tellija väljapakutud kohas. Kestvus 2,5-4 tundi. Tellijaga läbiräägitavatel tingimustel korraldan ka päevaseid matku või väljasõite (formaat taoline nagu “Plaanilised väljasõidud” all kirjas). Põhikooli esimesele, teisele ja kolmandale kooliastmele ning gümnaasiumile vastavalt nende eale ja õppekavas … vanasõnadest ….
Tellitavad loengud, seminarid ja töötoad
Loengute puhul räägin peamiselt mina, sekkuda saab küsimuste esitamise ja kommenteerimise teel. Seminaride puhul kaasan auditooriumit suuremal määral. Üldiselt palun siis inimestel jagada nende endi kogemusel ja lugemusel põhinevaid meenutusi ja mõtisklusi. Paljude teemade puhul toome välja selle, mida meil on minevikust õppida.
Kinkekaart
8-, 10-, 20- ja 40-euroseid Maa kutse kinkekaarte saab kasutada plaanilistel üritustel.
Kehtivusaeg: 1 aasta.
Olen Merili Metsvahi, folklorist ja loodusesõber. Pärast rohkem kui veerand sajandi pikkust Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas töötamist otsustasin tõusta arvuti tagant ning pöörata näo rohkem metsa poole.
Tule metsa!
Mõnetunniseid kuni poolepäevaseid minimatkad matkaradadel. Kauni eesti looduse taustal räägin eesti rahvajutte, aga ka sellest, kuidas elasid ja mõtlesid meie esivanemad mõned sajandid tagasi.
Päevased käigud sisaldavad kahte osa: looduse külastamist giidiga päeva esimeses osas ning ökokogukonna või huvitava(te) maal elava(te) inimes(t)e külastamist päeva teises osas.
Minimatkad “Meel(t)ega metsa”: neil jalutuskäikudel teeme meelte teravdamise harjutusi, et häälestada end rohkem elule.
Plaanin laieneda nii Eesti matkade pikkust lisades kui Eestist väljapoole liikudes. Esimesed kaugemad käigud kavatsen teha Transilvaania ungari küladesse.
Miks kutsun sind metsa?
Inimene on juba 50 000 aastat maakeral elanud. Ta on üldiselt alati teadnud, et kuulub kokku puude ja kivide, tähtede, kuu ja päikese, lindude, loomade ja putukatega.
Alates 17. sajandi teisest poolest hakkas inimkonna ajaloos esimest korda levima uus arusaam. See sai alguse Lääne-Euroopast ning selle järgi on inimene loodusest eraldiseisev. Nähtamatud niidid, mis sidusid varasema vaate järgi inimest ning kogu ümbritsevat, katkesid. Materiaalne maailm, mis nüüdsest vastandus vaimsele, hakkas aina tähtsamaks muutuma. Selle mõtteilma muutuse tagajärjeks oli inimelu sügavama tähenduse kadumine.
See vaateviis on juhtinud Lääne ühiskonna kriisi. Mitte kunagi varem pole olnud inimestel nii palju vaimse tervise probleeme. “Vaimne tervis” on paradoksaalne väljend. Kui materiaalne on ametliku nägemisviisi järgi ülimuslik ning vaimne ei mängi rolli, siis miks on olemas selline väljend? “Tervis” tuleb sõnast “terve”. Vaimne ei saagi olla terve, kui seda pole tunnistatud. Iseenese süvitsiminev tundmaõppimine on olnud Lääne teaduslikke paradigmasid järgides võimatu.
Olukorda parandaks see, kui võtaksime omaks tõdemused, et inimenegi on loodus ning et vaimne maailm pole vähem tähtis kui materiaalne. Nende tõdemusteni jõudmiseks on mitmeid teid. Mõned neist pakun välja oma matkadel. Ühtedel matkadel kõnelen sellest, kuidas meie esivanemad maailma mõistsid ja tajusid ning kutsun sind kaasa mõtlema. Teistel matkadel loon võimalusi tajude teravnemiseks metsavaikuses, kolmandatel räägin ehtsaid eesti muinasjutte. Ootan huviga, kuidas need mind ja sind mõjutavad!
Oktoobri koolivaheajal 2025 plaanin teha reisi Transilvaania ungari küladesse ja loodusesse matkama. Kui oled sellest huvitatud, võta juba maikuus minuga ühendust maakutse@gmail.com!
Järgmised matkad
tule teadmisi koguma ja muljeid saama!
9. mai – kogemismatk Vapramäel “Meel(t)ega metsas”. See matk kulgeb suuremalt jaolt vaikuses. Harjutame keskenduma erinevatele meeltele ning peenhäälestame end, et teravamalt tajuda keskkonda ja iseennast keskkonnas.
16. mai kl 19-21 loeng-jalutuskäik Tartus Jänese matkarajal “Meie esiemad – mida me neist teame (ja mida mitte)?” Kui emadepäevast on möödas loetud päevad, kõneleme naistest. Viimasel ajal on meedias kõlanud vastuolulisi seisukohti eesti talunaiste mineviku kohta. Jalutuskäigul kuuldud ajaloolistest faktidest, pärimuskatketest ja arutelust saad teadmisi ja mõtteainet eesti naise staatuse kohta minevikus.
17. mail kl 18-20 minimatk loomalugudega Tartus Jänese matkarajal. Milliseid muinasjutte räägiti loomadest? Millise looma kohta kasutati kõige rohkem peitenimetusi? Kas eesti loomajutud on sama naljakad kui onu Remuse lood? Jalutuskäik on sobiv ka lastele.
18. mail kl 12-15 pärimusmatk “Eesti pärimuse pärle” Viti järve matkarajal. Sellel ilusal ja künklikul matkarajal kuuled, millisest imemuinasjutust on Eesti Rahvaluule Arhiivis kõige rohkem üleskirjutusi ja milline metsloom on kõige sagedasem meie rahvapärimuses. Kõlab terve hulk rahvapäraseid muinasjutte ja naljandeid.
19. mail kl 18-20 jalutuskäik Jänese matkarajal, kus kõlavad libahundilood. Kas päriselt usuti, et inimene saab ennast hundiks muuta? Mis sajandil olid Eesti alal levinud libahundiuskumused? Kas hundiks käisid rohkem naised või mehed? Kuidas on seotud nõiaprotsessid ja libahundiuskumused?
30. mail nõidadest ja nõidusest, ravitsejatest ja ravitsemisest Jänese matkarajal. Kas Eestis toimusid nõiaprotsessid? Keda neil süüdistati? Kes süüdistasid ja miks? Kas nõidust usuti päriselt?
31. mai – muinasjutumatk Tilleorus. Eesti inimesed tunnevad üldiselt eesti muinasjuttudest paremini vendade Grimmide muinasjutte või H. Chr. Andersoni kunstmuinasjutte. Matkal saate teada, millised on meie oma eesti muinasjutud – paarsada kuni sada aastat tagasi rahva suus suuliselt levinud lood.